Hei teie seal!!


Nüüd ,kus ma olen siin peaaegu kaks nädalat olnud, mõtlesin ma siia lõpuks oma mõtted kirja panna!
Millised on siis esimesed muljed Belgiast?

Kindlasti kõige esimene asi, mis mulle silma jäi, oli see, et inimesed on siin väga sõbralikud ja abivalmid! Nad tõepoolest siiralt aitavad, isegi kui ei palu abi.

Näiteks oli mul kogemus vale bussi peale sattumisega. Küsisin siis bussis ühe tuttava käest, et kuna ma bussi pealt maha pean minema. Ta arvas ka, et see buss läheb lõpuks sinna, kuhu mul vaja oli. Aga ta eksis. Üks naine äkki ütles, meie selja taga, et see buss läheb hoopis vales suunas! Siis hakkas ta mulle täpselt seletama, et kuhu ma kõndima pean ja millise bussi ma siis võtma pean! Läksin siis järgmises peatuses maha, tema jäi mind bussi aknast õigesse suunda viibates saatma :)

Siis teine tore kogemus oli, kui läksin rongi-,bussijaama ühte veebilehekülge küsima, et ma sealt vajalikke aegu saaks uurida. Nimelt tuleb Alejandro mulle 1.-8.november külla. Lähen talle siis lennujaama vastu! Aga see lennujaam on, kergelt öeldes, pommiaugus! Ja ta tuleb veel pühapäeval, mis teeb asja veel keerulisemaks.. Tädike siis uuris, et mis kell ma tahaksin seal täpselt olla. Ütlesin, et 13:00. Selle peale uuris ta mulle täpse marsruudi välja!! Ma ei küsinud seda üldse! Tahtsin vaid netilehekülge saada:)
Kõigepealt pean ma siit Destelbergenist(küla) võtma bussi Genti(linn). Sealt rongiga Brüsselisse. Siis sealt rongiga Ottignes'i(linn?) Siis sealt rongiga Charleroi'sse ja sealt võtma bussi Charleroi lennujaama:D Komöödia!! Saab tore olema!

Siis muidugi keeltekoolis esimesel päeval, kui registreerima ennast läksin. Sekretär, kes mind edasi suunas oli särasilmne ja aitas mind palju! Oi kui tore on selliseid klienditeenindajaid näha!

Samuti on ka autojuhid siin palju arvestavamad! Iga kord, kui sebrale lähenen autod juba peavad kinni ja viipavad, et üle tee läheksin! Pole kordagi olnud siin hetke, kus pean peaaegu et teele astuma, et autojuhid mind märkaksid! Eestis on see täitsa tavaline..Hispaaniast ma parem üldse ei räägi...seal olukord veel hullem!


Millised on muljed keeltekoolist?

Oi:D Nii lahe! Pole kunagi olnud nii internatsionaalses keskkonnas! Uuemate andmete kohaselt esindan mina 19ndat riiki meie klasis!!! Ja õpilasi on ainult 27! Inimesi on siis Ghanast, Venemaalt, Slovakkiast, Bulgaariast, Tuneesiast, Togost, Türgist, Brasiilia, Süüria, Nepaal, Marokost,Poolast, Hiinast, Filipiinidelt, Koreast, Iraagist, Prantsusmaalt, Tšetšeeniast ja
loomulikult Eestist:D Vot nii lahe seltskond on meil!


Muljed perest?

Äää..noh..nad majapidamisest küll midagi ei tea.. ei oska seletada..lihtsalt on selline mulje jäänud.
Sööme hästi! Iga päev on mingi lihatoode, kas siis filee või kotleti kujul.
Maja on ka mõnus! Liikuda saab vähemalt palju! Enda tuppa jõudmiseks pean ma kahest trepist üles ronima:) Ja elutoas on suur kamin:) ja majas on selline kamina lõhn. Maja on üldse selline vanas stiilis ja väikeste akende ja suurte puude tõttu alati hämar. Muide minu aken on pildil ülemisel korrusel vasakpoolne.




Muidugi välja arvatud pealelõunane päike, mis minu tuppa katuseakna kaudu sisse paistab:D Meil kolm korrust.See siis minu tuba. Aknast vasakule seinale panin pilte üles. Tegi natuke hubasemaks. Muidu tuba on hall. Igav. Vähemalt on mul stereo ja saan raadiot või cd'sid kuulata. Heli on hea!



See siis pereema koos oma ainukese tütrega. Anelore ja Valentine.



Ja kõik pätid koos! Vasakult: Annabel(9a) Flora(13) William(12) Valentine(10)!


Loodan, et saite aru, et siin täitsa tore ja mind ei ole kidnap'itud ja et kõik on korras:)

Igatsen Teid ainult... ja sünnipäev tuleb üksildane.... :o(

Kalli kalli